Hivuliqti P.J. Akeeagok ublumi tunijaa una uqauti mighaagun Conservative-kunni hivuliatiani Pierre Poilievre-iup katimaviani atugakhainni tukhirutinik:
“Ublaami, ilitturijunga uumani Conservative-kunni hivuliqtiani Pierre Poilievre-iup Ukiuqtaqtumi atugakhainni ilaujuq una uqariijautimik piliuriami angujaqtini najuqvikhaani Kanadaup Ukiuqtaqtuningani.
Quviahugaluaqtillunga takujaami kavamaliqidjutikkut tautugutinik Ukiuqtaqtumi, itqaumaqujara Mr. Poilievre katimavialu taapkuat ihumaliurutit Ukiuqtaqtukkut pilimaittut piqangilluni angijunik uqautigidjutainnin Ukiuqtaqtumiunnin. Niriuktunga uumunga Mr. Poilievre-p naunaiqpiaqhimajumi ilitaridjutimik Angijuqqaangurumi Kanadamun, hivunikhait Ukiuqtaqtumun piliuqtauniaqtun paannariiqatigilugit Ukiuqtatumiutat taututijaami pilaarutivun, ihariagijavun, ihumagidjutivullu.
Nunavut Kavamanga niriuktuq havaqatigijaami Kanadaup tuklia Angijuqqaarjuaq ukunani nakuujuni nunani-naudjutikkut maniliurutikhani Ukiuqtaqtumi angumajun ukununga Ukiuqtaqtumi atanniqtuidjutiptingni amiridjutikkullu turaangajuni, kiudjutigilugi ukua NATO 2%mik akiliqtuidjutinik havagutiptingnik, pipkailirlugulu piangaijarutikhaptingnik pijaarutiptingnun.
Huli Nunavut aulahimmariktuq qaangiqhimajuni 25ni ukiuni, naunaitpiaqtuq auladjutiqattiarutit maniliurutikhakkut ihariagijaujun pidjutaanik nunapta tamaat pijaarutaanun. Ubluit tikittun Kanadaup hivumuudjutihaanun nunaliurutinun havagutit uumunga pingahuanun takitqijaujumullu hinaanun. Pidjutaani ublumi nunarjuami qanurinningani akhuurninginnilu ukiuqtaqtumi ihumagijaujuni, akhuurnaqtuq piliuriami angijunik maniliqtuutikhanik Ukiuqtaqtumi angumadjutijun nunallaani ihariagijainnun, piliurluni uuktuqvikhanik piangaijutikhanun piliurutinik, kiudjutilugit mamiharutikhat nunaptingnilu nunami-kavamaliqidjutikkut pijumajaujuni Ukiuqtaqtumi atanniqtuidjutini amiridjutinilu.
Nunavut pijumajuq pipkaijaami Kanadaup qajangnaidjutaa munaridjutaalu, ilaujullu Ukiuqtaqtumiittun, munarilugillu pittaarutait Kanadaup amirijaangani tamarnik Kanadaup Ukiuqtaqtua unalu North America.
Amigaittun uuktuqvikhat Kanadaup tulianun Angijuqqaarjuanganun paannalirijaami Nunavut ukunani aallanguqtirutikkut havaktakhani Ukiuqtaqtumi.
Nunavut naunaiqhimavaktuq hivulilutiujumajaptingnik pidjutaanun Ukiuqtaqtumi atanniqtuidjutaanun amiridjutaanullu kiluutaijaqlugillu nunapta piangaijarnikkut pittaarutaanun parnaqutiujuni kituni imaatun ihariagijaujuni ujaraujani aulapkaidjutinilu amiridjutainni.
Una Ukiuqtaqtumi amiridjutikkut auladjutaa, unaluunniit Grays Bay Apqutaa Tulaktarvialu, atauhiujuq Inuinnarnin-hivulliqtaujuq piniaqhimadjuti ikajuqtaujuq Nunavut Kavamanganin. Una nunaliurutinun havaguti piniaqhimadjuti hakugikharniaqtaa nunakkut atadjutit Ukiuqtaqtumun Tariunganun angmaqtiqhugin uuktuqvikhat ujaraghiurnirnun ihariagijaujuni ujaraujanik ihariagijaujun ukununga tamarnik Kanadaup piangaijarnianun angujaktinullu ihariagijainnun. Avaliinniaqtuqlu itinnaujuni-imarnik tulaktarvik ualliani nunangani uvani hanianiluunniit Ukiuqtaqtumi Aulaviani, taamna anginiqarjuummirnialaiqtuq tikittukhani ukiuni taimaatun Ukiuaqtatumi Tariunga pilirmat hivitutqijanik hikiuqhimanirnik ukunanilu pidjutilginik amigaiqjuummiqtunik umiakkuurutinik.
Una Kivalliq Imakkut-Fibre Atadjuti taamnaujuq nunakkut pauwakkut qaritaujakkuurutikkutllu-tuqhaqtipkaidjutit atadjuti ukunani Nunavunmi uvanilu hivuraani Kanadami mikhilaaqtirniaqtaa Nunavutip aturaanginnarutait uqhuqlungnik Kivallirmi pimmarigharniaqtaillu qaritaujakkuurutikkut atadjutainnik. Una atadjuti atadjutipkarniaqtait ilangit Nunavunmi uumunga Kanadami aulapkaidjutikkut pidjutaani, pimmarighalugin auladjutikkut amiridjutainni hakugikharlugillu Kanadaup atanniqtuidjutaa Ukiuqtaqtumi. Nunavut Kavmaanga havaqatigihimmaaqtaa Kivalliq Inuit Katimajioit Nukik Kuapuriisitkut atadjutikhainnun Kivallirmi nunallaat uvunga Manitoba Hydro pimmarighariami auladjutikkut amiridjutainnik, ukiuqtaqtumi atanniqtuidjutinun, mahulingaidjutinullu.
Una Iqaluit Imakkut-pauwaliurutikkut Havaktakhaq aallaujuq piniaqhimajdutit turaanganuq auladjutikkut amiridjutikkut. Una Qikiqtani Inuit Katimajiinnin-hivulliuqtaujuq havaktakhaq taamnaujuq hivituniqaqtuq hivulliurutikhak pipkaijaami aularaanginnaqtunik, akituvallaangittunik nakuujuniklu pidjutit auladjutinik Nunavutim nunalipaujangani. Una nunaliurutikkut havaktakhaq ikilijuummiqtirniaqtait Nunavutim pujuitigut pidjutaa, mikhilaaqtirlugu nunapta aturaanginarutait ukhuqlungni, tunilunilu Nunavuti nunalipaujaa uuminga aulraanginnaqtaaqtumi auladjutikkkut pidjutainnik. Una Iqaluit Imakkut-pauwaliurutikkut naunaijautiniaqtuq ihuaqtumik pidjuti talvunga halumajunun auladjutikhanun imaalu ingmikkut-pidjutikkuurutikkut Nunavunmun.
Una itijum-imarmi tulaktavik Qikiqtarjuami qangaraaluk hivulliutijumaniq Nunavut Kavamanganun. Una tulaktarvik tuniqjuq ihariagijaujunik Ukiuqtaqtumi auladjutikhainnun ikajuriami Kanadami amiridjutainnik, qiniqhiajini auladjutainnik, imarnilu amiridjutainnik. Mikhilaaqtiqtaillu aturaanginnarutainnik ahinin nunanin tuluqtarviinnik ukununga Nunavutip ihariagijainnik hunanik. Tulaktarvik piliurniaqtuq uuktuqvikhanik angikliharutikhanun iqalukhiurutinun Nunavunmi huli pimmarighaqhugin itijuni imarni tulaktarivingni pijaarutinik Kivataani Ukiuqtaqtumi. Ublumimun, ilangit maniliqtuutikhat tahamaniittun, titiraujarutit havagutit nunallaanilu ilaudjutit aullaqtiqhimaliqtun. Kihimi, aallallu maniliqtuutikhat ihariagijaujun iniqtiriami havaktakhaq.
Kanadaup nunami-kavamaliqidjutikkut pijumajaujuni Ukiuqtaqtumi angijuq pijumania Nunavut Kavamanganun Nunavunmiunnullu. Amigaittun nunallaavun piliuqtauhimajun Kanadaup Kavamanganin taapkunuuna atugakhani taimaatun pitqujauhimajukkut nuutirutainnik. Ublumi, uuktuqvikhaqaqtugun ihuaqhainirnik ihuitpaktunin hivulliptingni pidjutaani mamiharutainnik piliurlunilu maniliqtuutikhanik Ukiuqtaqtumi, ikajuqtaaqtaa Kanada hakugikhariami ukiuqtaqtumi nunallaanik, aulariqharlugu piangaijautit, munarittiarlugillu Kanadaup pijumajain.